Rannu Püha Martini kirikus käivad juba mitmendat nädalat arheoloogilised väljakaevamised. Siiani on leide olnud üllatavalt palju, kuid vähemalt neljandik kiriku põrandast on veel üles võtmata ja suure tõenäosusega leidude arv kasvab veelgi. Edaspidi kaevatakse veelgi sügavamale, et leida Eesti muinasaja jälgi.Kaevamiste käigus on avastatud kõrvalaltari aluseid, samuti kahe samba vundamendid, mis toetasid kunagist Rannu kiriku võlvlage.Välja on tulnud haruldane 13. sajandi ristripats ja umbes samast ajast pärit sõrmused. Kuid peamiselt on leitud kirikust münte, umbes 270 tükki. Vanimad on pärit 13. sajandi esimesest poolest. See kinnitab, et Rannu praeguse kivikiriku asemel oli eelnevalt puukirik, kuhu samuti kirikulised oma raha poetasid. Vanuseliselt on mündid jaotunud 800 aasta peale ühtlaselt. Kõige vähem on leitud münte 19-20. sajandist. Leidude põhjal võib järeldada, et Rannu kirik on läbi ajaloo olnud inimestele oluline ja populaarne paik. Kristuse õpetus on andnud nii palju head, et inimesed on soovinud omal maisel viisil kirikule midagi vastu anda.

Fotod: Tiit Kuusemaa