Kui õpetaja kutsub altari juurde armulauale, tuleb silmas pidada, et armulauda võivad kirikukorrakohaselt vastu võtta ristitud ja leeritatud kristlased (ristitud laps võib saada armulauda, kui talle on selle olemust selgitatud ning temaga kaasas olev vanem või hooldaja seda vaimulikule kinnitab). Siiski ei pea ka teised armulaua ajaks jääma pinki või vanemad lapse pärast armulauale minemata – altarivõre ees põlvitades ning asetades parema käe oma südame kohale antakse märku, et soovitakse vaimulikult õnnistamist.
Luterliku kiriku liige võib minna igal pool luterliku kiriku jumalateenistusel armulauale.
Millal seista või istuda? Me ei tõuse sellepärast, et kirikuõpetaja räägib, vaid austame Jumalat, kelle sõna me kuuleme ja kelle poole palvetame. Üldiselt on tavaks, et palvete, kiituslaulu, piiblilugemiste, usutunnistuse, armulaualiturgia ja õnnistamise ajal seistakse.
Plaksutamine?! Kirikukontsertki on jumalateenistus ja plaksutada on kohane kavaterviku lõpus. Aga vaikust pole kirikus vaja ka karta! Pärast palvet, nõndasamuti pärast kirikuhümni ja palvelaule (nt “Hoia, Jumal, Eestit…”) ei plaksutata.
Kirik elab inimeste annetustest. Kiriku ukse juures on tavaliselt selleks otstarbeks pandud korjanduskarp või toimub annetuste kogumine jumalateenistuse käigus. Kellel ei ole raha, ei ole kohustatud annetama, kuid rõõmsa ja tänuliku südamega toodud and on õnnistuseks nii kogudusele, kui ka andjale endale.
Kirikust minnakse välja alles lõpulaulu või oreli lõpumängu järel, nii nagu koguduses tavaks on kujunenud. Kui möödapääsmatul põhjusel on vaja lahkuda enne jumalateenistuse lõppu, võib seda teha mõne koguduselaulu ajal. Palve või õnnistamise ajal ei sobi kirikust väljuda.
Ka siis, kui kirikus ei ole parajasti jumalateenistust, ei tohi kõrvalised isikud minna altarisse, kantslisse või orelipuldi taha. Jumalateenistuse ajal ei tohi ilma kirikuõpetaja või kirikuteenija käest luba küsimata pildistada või filmida. See võib hakata häirima jumalateenistuse pühalikkust ja ümberolevaid kirikulisi. Oluline on ka seda arvestada, et palvetamise ja armulaua vastuvõtmise ajal ei sobi kedagi pildistada ega filmida. Need on inimese sügavalt isiklikud asjad ja neisse pole sünnis kaameraga sekkuda.