Kirikuhoone

Kiriku hoone on aegade jooksul mitmel korral kannatada saanud, näiteks 1627. aastal olid kirikust säilinud vaid välisseinad. Uuesti üles ehitamisel võlvlage taastama ei hakatud, vaid kaeti kirikusaal laudlaega. Põhjalikud juurdeehitused teostati kirikus 1835. aastal, mil ehitati kirikule ligi 33 meetri kõrgune torn. Ümberehitusi tehti ka õpetaja Assmuthi ajal, 1876. aastal.​

Altar on gooti stiilis, valmistatud Tartus tislermeister Bandelier’ töökojas 1890. aastal. Altarimaali on samal aastal maalinud kunstnik R. von zur Mühlen ja sellel kujutatakse Kristust ristil koos taganutjatega.

Vanematest esemetest võib nimetada veel puust rahapakku, mille kaanelt võime lugeda daatumit 1755.

Üks kroonlühtritest on annetatud Rootsi kuninga Karl XII ajal, sellel on annetuse aastaarvuks 1699. Elektrivalgustuse sai kirik 1937. aastal.

Orel on ehitatud 1906. aastal vendade Kriisade poolt, oreli prospekt on samuti pseudogooti stiilis.

Torni tipus asuv tornikukk on sinna paigutatud 19. sajandil, samuti pärinevad sellest ajast ka ülejäänud kroonlühtrid ja altariesemed – küünlajalad, krutsifiks ning armulauariistad.

Kirik remonditi täielikult 1991. aastal (uus katus, lagi ja põrand ning elektrisüsteem, üle värvitud seinad, interjöör) ja on heas korras.
  • 1991-1993

    Leidis aset kirikuaia suurkorrastus, värava remont ja uue raudkivimüüri rajamine.

  • 1994

    Puhastati ja seati rahuldavasse mängukorda orel.

  • 1995

    Remonditi kooriruumist paremal asuv “luukamber” soojustatud talvekirikuks.

  • 1996

    Sisustati talvekirik ja värviti üle kiriku põrand.

  • 2004

    Restaureeriti kiriku uksed ja aknad koos vitraažidega.