\u201eAga taotlege suuremaid armuande! Ja ma n\u00e4itan teile veel \u00fclevama tee. Kui ma r\u00e4\u00e4giksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vaskn\u00f5u v\u00f5i k\u00f5lisev kuljus.\u00a0Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin k\u00f5iki saladusi ja ma tunnetaksin k\u00f5ike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma v\u00f5iksin m\u00e4gesid teisale t\u00f5sta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust \u00fchtigi.\u00a0Ja kui ma k\u00f5ik oma vara \u00e4ra jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin p\u00f5letada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi.\u00a0Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople,\u00a0ta ei k\u00e4itu n\u00e4otult, ta ei otsi omakasu, ta ei \u00e4rritu. Ta ei j\u00e4ta meelde paha,\u00a0tal ei ole r\u00f5\u00f5mu \u00fclekohtust, aga ta r\u00f5\u00f5mustab t\u00f5e \u00fcle.\u00a0Ta lepib k\u00f5igega, ta usub k\u00f5ike, ta loodab k\u00f5ike, ta talub k\u00f5ike. Armastus ei h\u00e4\u00e4bu kunagi. Olgu ennustused \u2013 need k\u00f5rvaldatakse, olgu keeled \u2013 need vaibuvad, olgu tunnetus \u2013 see l\u00f5peb \u00e4ra.\u00a0Sest poolikult me tunnetame ja poolikult me ennustame,\u00a0aga kui tuleb t\u00e4ielik, siis k\u00f5rvaldatakse poolik.\u00a0Kui ma olin v\u00e4eti laps, siis ma r\u00e4\u00e4kisin nagu v\u00e4eti laps, m\u00f5tlesin nagu v\u00e4eti laps, arutlesin nagu v\u00e4eti laps. Aga kui ma sain meheks, j\u00e4tsin ma k\u00f5rvale v\u00e4eti lapse kombed.\u00a0Praegu me n\u00e4eme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan t\u00e4iesti, nagu minagi olen t\u00e4iesti tunnetatud.\u00a0Ent n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.\u201c (1Kr 12:31\u201313:13)<\/p>\n\n\n\n
Apostel Paulus kirjutab enne jutluse aluseks olevat kirjakohta erinevatest vaimuandidest: \u201eNii antakse \u00fchele Vaimu kaudu tarkuses\u00f5na, teisele aga tunnetuses\u00f5na sellesama Vaimu poolt; \u00fchele usku sessamas Vaimus, teisele aga tervendamise armuande ikka samas Vaimus; \u00fchele v\u00e4ge imetegudeks, teisele prohvetlikku kuulutamist, kolmandale v\u00f5imet eristada vaime; \u00fchele mitmesuguseid v\u00f5\u00f5raid keeli, teisele aga keelte t\u00f5lgendamist.\u201c (1Kr 12:8\u201310) Ja n\u00fc\u00fcd kirjutab Paulus: \u201eAga taotlege suuremaid armuande! Ja ma n\u00e4itan teile veel \u00fclevama tee.\u201c (1Kr 12:31) Ja edasi kirjutab ta armastusest. Apostel \u00fctleb, et kui vaimuandidega koos pole armastust, siis on need annid v\u00e4\u00e4rtusetud. See peaks meid tegema valvsaks. Tuleb v\u00e4lja, et P\u00fcha Vaimu ande on v\u00f5imalik kasutada nii, et nendel puudub igasugune v\u00e4\u00e4rtus. See, mida me teeme, peab olema tehtud armastuses.<\/p>\n\n\n\n
Kui me ka r\u00e4\u00e4giksime inglite keeli ja teaksime k\u00f5iki saladusi ja kui meil oleks kogu usk. Ja kui me ka kogu oma vara \u00e4ra jagaksime ja isegi oma ihu annaksime p\u00f5letada ja seda k\u00f5ike Jeesuse nimel, kuid kui meil k\u00f5ige selle juures ei ole armastust, ei ole meis \u00fchtigi ning me ei saavuta midagi. Nii m\u00f5nigi kord oleme valmis kuulutama, \u00f5ige \u00f5petuse eest seisma, p\u00fc\u00fcame olla igati ustavad Jumalale, oleme tulihingelised teatud k\u00fcsimustes, kuid kui seda k\u00f5ike ei \u00fcmbritse armastus, siis on meie vaev t\u00fchine.<\/p>\n\n\n\n
Kui n\u00e4eme, et me ei oska \u00f5igesti armastada, siis tuleb seda \u00f5ppida. Kui kristlane \u00f5pib Jumalat tundma, siis \u00f5pib ta ka armastama. Paulus kirjutab: \u201eKui ma olin v\u00e4eti laps, siis ma r\u00e4\u00e4kisin nagu v\u00e4eti laps, m\u00f5tlesin nagu v\u00e4eti laps, arutlesin nagu v\u00e4eti laps. Aga kui ma sain meheks, j\u00e4tsin ma k\u00f5rvale v\u00e4eti lapse kombed.\u201c (1Kr 13:11) V\u00e4eti lapse all m\u00f5tleb Paulus ebak\u00fcpset kristlast, kes pole veel \u00f5ppinud Jumala riigi olemust ja kombeid. Lapsep\u00f5lv on oluline osa elust, kuid \u00fchel hetkel tuleb sellest v\u00e4lja kasvada. Me ei saa j\u00e4\u00e4da lapskristlasteks igavesti.<\/p>\n\n\n\n
Lapse vastand on t\u00e4iskasvanu, kelle ellu ei kuulu enam ebak\u00fcpsus. Lapsekingadest tuleb v\u00e4lja kasvada. Lapsekingades armastus, see on ohvrimeelsuseta armastus, mis kusagil salajas m\u00f5tleb l\u00f5puks ikkagi enese heaolule. On oluline \u00e4ra tunda, kui v\u00e4liselt ilusa armastuse puhul on tegelikult tegemist hoopis peene, armastuseks \u00fcmberriietatud egoismiga.<\/p>\n\n\n\n
Nii v\u00f5ib lapsevanem \u00f6elda, et ta armastab oma lapsi ja seda \u00f6eldes tuletab neile meelde, et nad teda vaatama tuleksid, kuid sisimas v\u00f5ib siin peituda soov, et lapsed tema eest hoolitseksid. Keegi v\u00f5ib \u00f6elda, et ta armastab oma s\u00f5pra, kuid tegelikult saab ta ka ise sellelt s\u00f5bralt tuge ja head tuju. Me kipume armastama siis, kui meid armastatakse; kui sellest lisandub v\u00e4\u00e4rtust ka meie elule. Ka abielusuhetes v\u00f5ib armastus kustuda, kui \u00fchel hetkel selgub, et abikaasa ei vasta ootustele.<\/p>\n\n\n\n
Meenub lugu \u00fchest noorpaarist, kes tuli kiriku\u00f5petaja jutule, et \u00f5petaja neid laulataks. Tol korral vaimulik tundis oma s\u00fcdames, et noortel tuleb veel oodata, j\u00f5uda oma armastuses selgusele. Seet\u00f5ttu kiriku\u00f5petaja esitas noormehele k\u00fcsimuse: \u201eKui te l\u00e4hete sinu armsamaga mootorrattaga s\u00f5itma ja teete kohutava avarii ning selle avarii tulemusena j\u00e4\u00e4b sinu kallim eluks ajaks halvatuks, invaliidiks ja see k\u00f5ik juhtub enne pulmi. Kas sa siiski abielluksid temaga?\u201c Noormehe reaktsioon oli ebalev.<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib-olla ei peaks k\u00fcsimused olema alati nii dramaatilised. Siiski me k\u00f5ik peaksime oma armastust proovile panema k\u00fcsimusega: \u201eKas meie armastus j\u00e4\u00e4b alles ka siis, kui meie peame tooma ohvri? Kui meil endil on raske?\u201c Lapsekingades on veel armastus, mis ei ohverda. Armastus on alati ohverdav. Ohvrimeelsus teise inimese p\u00e4rast on m\u00e4rgiks t\u00f5elisest armastusest. Kui inimene ei ohverda, ei anna teise inimese p\u00e4rast, siis see ei ole armastus. Jumal ootab meilt, et me, olles l\u00e4binud kristlase lapsep\u00f5lve, j\u00e4taksime k\u00f5rvale v\u00e4eti lapse kombed. Osa vaimulikult t\u00e4iskasvanu olemisest on suutlikkus ohvrimeelselt armastada.<\/p>\n\n\n\n
Selline armastus liidab meid kokku, see toob meid \u00fcksteisele l\u00e4hemale. Isekus lammutab, armastus aga ehitab. Paulus kirjeldab meile seda \u00fclesehitavat armastust: \u201eArmastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei k\u00e4itu n\u00e4otult, ta ei otsi omakasu, ta ei \u00e4rritu. Ta ei j\u00e4ta meelde paha, tal ei ole r\u00f5\u00f5mu \u00fclekohtust, aga ta r\u00f5\u00f5mustab t\u00f5e \u00fcle. Ta lepib k\u00f5igega, ta usub k\u00f5ike, ta loodab k\u00f5ike, ta talub k\u00f5ike.\u201c (1Kr 13:4\u20137) See on armastus, mis on Jumala olemuseks. Selline armastus liidab meid kokku. Ja nii armastades suudame ka keerulist inimest n\u00e4ha Jumala kordumatu loominguna.<\/p>\n\n\n\n
Teine inimene, \u00fcksk\u00f5ik missugune ta on, on Jumala loodud. Ja see inimene on loodud minust teistsuguseks p\u00f5hjusega ning saab just oma erip\u00e4ra t\u00f5ttu t\u00e4ita siin maailmas sellist \u00fclesannet, mida mina ise iial teha ei saaks. Peale selle on Jumala jaoks olnud oluline, et minu ja selle inimese teed ristuksid. Jumal n\u00e4itab meile l\u00e4bi meile ebamugavate inimeste, et me tegelikult ise ei suuda mingist piirist alates inimest v\u00f5tta vastu t\u00f5elise armastusega. Armastus aga ei \u00fctle iialgi, n\u00fc\u00fcd mulle aitab. Paulus \u00fctleb: \u201eArmastus ei h\u00e4\u00e4bu kunagi.\u201c (1Kr 13:8a)<\/p>\n\n\n\n
Siis tunnen ma \u00e4ra, et ma omast j\u00f5ust ei ole v\u00f5imeline n\u00e4gema igas inimeses ristil\u00f6\u00f6dud Kristust. Kas ma suudan n\u00e4ha inimestes seda Kristust, kes on pekstud, alandatud, n\u00f5rkemas ristil? Aga kui paljude inimeste hingi on kogu maailma kurjus alandanud ja peksnud? Nad ise ei pruugi seda n\u00e4ha. Nii kaval on olnud kurja t\u00f6\u00f6. Kas me nendes inimestes n\u00e4eme ristil\u00f6\u00f6dud Kristust? Kas me suudame inimestele vaadata Jumala armastavate silmade kaudu? On inimesi, kes on meile kallid. Aga meie elus on ka inimesi, keda me kuidagimoodi seedime, kellest me tegelikult lugu ei pea. Need inimesed on meile justkui v\u00f5\u00f5rad ning meil ei ole mingisugust l\u00e4hedust nende v\u00f5\u00f5raste inimestega.<\/p>\n\n\n\n
Siiski just nendele inimestele peaksime p\u00f6\u00f6rama k\u00f5rgendatud t\u00e4helepanu. Jeesus \u00fctleb: \u201eArmastage oma vaenlasi ning tehke head \/\u2026\/ ja teie palk on suur ja te olete K\u00f5igek\u00f5rgema lapsed.\u201c (Lk 6:35) Me peame eneselt k\u00fcsima, kas me oleme Kristusega v\u00f5i ilma Temata. Sest meie jaoks vastumeelset inimest on Kristus armastanud juba enne, kui see inimene s\u00fcndis. Jumal otsustas tema luua siia maailma. Jeesus ise on armastanud seda inimest, minnes surmani, pealegi ristisurmani. Meie aga ei taha tihtipeale meie jaoks ebamugavate inimestega tegemist teha. Miks on see inimene mulle v\u00f5\u00f5ras, miks ma ei suuda temast aru saada, teda m\u00f5ista? Kui seda inimest ei oleks, kas ma \u00fcldse leinaksin teda? Kas see on siis kristlik armastus?<\/p>\n\n\n\n
Iga\u00fche kohta, keda me elus kohtame, peame saama \u00fctelda, et ma n\u00e4en temas Kristust. Vahel me t\u00f5esti \u00f5pime selliseid inimesi armastama, kui m\u00f6\u00f6dub teatud aeg. Aga v\u00f5ib ka juhtuda, et me \u00f5pime armastama alles siis, kui on v\u00f5ib-olla juba hilja. Me ei tohi armastada ainult neid, kes meile ette ei j\u00e4\u00e4, kes meid ei sega elada. Jeesus suri nii meie kui nende p\u00e4rast. Kas oleme m\u00f5istnud Jeesuse s\u00f5nu: \u201eArmastage \u00fcksteist, nagu mina olen armastanud teid!\u201c (Jh 15:12)<\/p>\n\n\n\n
Jeesus on meid nii palju armastanud mitte sellep\u00e4rast, et me oleme targad, et me teeme midagi h\u00e4sti, et me oleme nii tublid ja heatahtlikud. Jeesus on armastanud, sest inimene vajab seda armastust. Jumala armastuse t\u00f5ttu saab inimeses uuesti tulla esile see algselt kavandatud jumalan\u00e4olisus. Iga inimene vajab armastust, et j\u00e4rele m\u00f5elda, tunnetada \u00e4ra oma olukord, et meelt parandada ja saada uueks looduks, et temasse tuleks elu. Meie \u00fclesanne on armastada. Vaadakem inimeste peale, keda kohtame oma elus, kes on osa meie elust. Kas ma oskan teda armastada pika meelega, hellalt, ilma kadeduse ja hooplemiseta? Kas ma oskan teda armastada ilma, et otsiksin omakasu, ilma \u00e4rrituseta? Leppides k\u00f5igega, uskudes, lootes ja taludes k\u00f5ike? Kas oskan armastada sellise armastusega, millega Kristus on mind armastanud?<\/p>\n\n\n\n
Vaatamata meie olukorrale julgustab meid P\u00fchakiri, sest praegusel ajal ongi asjad veel poolikud. Paulus kirjutab: \u201eMa tean ju, et minus \u2013 see t\u00e4hendab minu loomuses \u2013 ei ole head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda.\u201c (Rm 7:18) Jah, praegu on k\u00f5ik veel poolik. Paulus kirjutab samuti: \u201ePraegu me n\u00e4eme aimamisi nagu peeglist, siis aga palgest palgesse. Praegu ma tunnetan poolikult, siis aga tunnetan t\u00e4iesti, nagu minagi olen t\u00e4iesti tunnetatud.\u201c (1Kr 13:12) Jumal teeb meis j\u00e4tkuvalt oma t\u00f6\u00f6d, P\u00fcha Vaim p\u00fchitseb meid j\u00e4tkuvalt. Alles taevas me n\u00e4eme k\u00f5ike nii, nagu see tegelikult on. Taevas \u00f5pime ka ennast l\u00f5puks t\u00e4ielikult tundma, uuel viisil.<\/p>\n\n\n\n
Aga juba praegu \u00f5petab meile Jumala S\u00f5na, et ajalikele asjadele on vastukaaluks usk, lootus ja armastus. Meie usk on usk Jeesusesse Kristusesse. Meie loodame sellele, mida Jeesus Kristus tegi oma ristisurma ja \u00fclest\u00f5usmise l\u00e4bi. Meie armastus saab alguse sellest, et Jumal on meid enne armastanud hoomamatu, piiritu armastusega. Armastagem siis ka meie \u201eIssandat, oma Jumalat, kogu oma s\u00fcdamega ja kogu oma hingega ja kogu oma m\u00f5istusega\u201c (Mt 22:37) ning \u201earmastagem oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes k\u00e4sus on ju koos kogu Seadus ja Prohvetid.\u201c (Mt 22:39\u201340) \u201eEnt n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4b usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus.\u201c (1Kr 13:13) Aamen.<\/p>\n\n\n\n
Jutlus ilmus veebiajakirjas Kirik ja Teoloogia<\/p>\n\n\n\n