Mt 8:23\u201334<\/p>\n\n\n\n
Selle p\u00fchap\u00e4eva jutluse aluseks olev kirjakoht julgustab meid end k\u00f5iges Jumala hoolde usaldama. Issand on see, kellel on meelevald maailma ja kurjuse \u00fcle, loodusj\u00f5ud ja kurjad vaimudki kuulavad tema s\u00f5na. Jeesus vaigistas tormi j\u00e4rvel ning aitas kurjadest vaimudest vaevatuid. Tema on see, kes toob lahendused ka meie probleemidele. Temale v\u00f5ime panna oma lootuse.<\/p>\n\n\n\n
Rasked on ahelad, millega seob meid meie patune loomus. Veel hirmutavamad v\u00f5ivad olla ahelad, millega seovad inimesi kurjad vaimud. Selliste ahelatega seob meid patt, mille laastav j\u00f5ud tungis inimeste ellu pattulangemisel, siis kui inimene keeldus oma Looja ees olemast kuulekas ning alandlik. Selles olukorras oleme k\u00f5ik juba oma elu algusest peale ning keegi ei saa tubliduse ja moraalsusega end p\u00e4\u00e4sta. Jumala p\u00e4\u00e4stet Kristuses vajab nii noor kui vana \u2013 me k\u00f5ik seisame \u00fchel p\u00e4eval Issanda ees. Kes k\u00fcll suudab elu l\u00f5ppedes, olles p\u00e4\u00e4steta, j\u00e4\u00e4da seisma elava Jumala ees?
<\/p>\n\n\n\n
Inimesel pole end v\u00f5imalik p\u00e4\u00e4sta. Kurjadele j\u00f5ududele saab vastu hakata vaid usu j\u00f5ud, mille Jumal kingib inimesele ja milles tema ise toob meie ellu p\u00e4\u00e4stva v\u00e4e. Usule, isegi kui see on v\u00e4ike kui sinepiivake, ei ole miski v\u00f5imatu. Apostel Paulus oma kirjas efeslastele suunab meid \u00e4ra tundma, missugune on Jumala \u201ev\u00e4e v\u00f5rratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse j\u00f5u m\u00f5jul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema \u00fcles \u00e4ratas surnuist ja pani istuma oma paremale k\u00e4ele taevas, k\u00f5rgele \u00fcle iga valitsuse ja meelevalla ja v\u00e4e ja \u00fclemuse ning \u00fcle iga nime, mida nimetatakse mitte \u00fcksnes n\u00fc\u00fcdsel, vaid ka tulevasel ajastul, ja ta alistas tema jalge alla k\u00f5ik\u201c (Ef 1:19\u201322a).
<\/p>\n\n\n\n
Piiblis esitatud rohked n\u00e4ited Jumala v\u00e4e avaldumisest n\u00e4itavad meile, et Iisraeli Jumal, kes on meile end ilmutanud Kristuses, on ainus ja t\u00f5eline Issand. K\u00f5ik muud on vaid ebajumalad, olgu nendeks loodus ja universum, mingid j\u00f5ud, filosoofilised \u00f5petused v\u00f5i usk endasse ja lootmine rahale. Need omavad maailmas teatud m\u00f5juv\u00f5imu, kuid on siiski vaid ebaseaduslikud sissetungijad ja Jumala aseained. Inimene on k\u00fcll \u00f5ppinud nendele lootma, kuid nendes pole meile p\u00e4\u00e4stet ei patu, surma ega kuradi kurja v\u00e4e k\u00e4est.
<\/p>\n\n\n\n
Ja ometi \u2013 ei loodusj\u00f5ud, kurjad vaimud, s\u00f5jad, majanduslangused, surm ega poliitilised re\u017eiimid ei oma \u00fclimat v\u00f5imu, kuigi on avaldanud m\u00f5ju inimkonna ajaloole. Ainult \u00fchelainsal Jumalal endal, kelle armastav olemus on meile ilmsiks saanud Kristuses, on k\u00f5rgeim v\u00f5im maailma \u00fcle. Jeesus \u00fctleb: \u201e\u00c4ra karda! Mina olen Esimene ja Viimne ja Elav. Ma olin surnud, ning enn\u00e4e, ma elan igavesest ajast igavesti ning minu k\u00e4es on surma ja surmavalla v\u00f5tmed.\u201c (Ilm 1:17b\u201318)
<\/p>\n\n\n\n
Armas lugeja, ka sinu elu probleemide t\u00f5elise lahenduse algpunktiks saab olla vaid seesama Kristus. Ka sina oled Jumala loodud, ka sinu elu m\u00f5te on vaid temas ning ka sina pead \u00fchel p\u00e4eval seisma sellesama Jumala palge ees. Tema olemus on armastus ning tema ees peavad patt, pimedus ja s\u00fcdame kavalused taanduma. Armastus aga ei sunni kedagi, vaid p\u00e4\u00e4ste ja igavene osadus Jumalaga on vabatahtlik ja olemas k\u00f5ikidele, kes seda ka p\u00e4riselt tahavad.
<\/p>\n\n\n\n
Meil k\u00f5igil on v\u00f5imalus v\u00f5tta vastu Kristus oma s\u00fcdamesse. Mitte iga\u00fcks, vaid kes usub ja on ristitud, see p\u00e4\u00e4stetakse. Jeesus \u00fctleb: \u201eEnn\u00e4e, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu h\u00e4\u00e4lt ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning s\u00f6\u00f6n \u00f5htust temaga ja tema minuga.\u201c (Ilm 3:20) Oma s\u00fcdame avamine Kristusele toob inimese ellu Jumala v\u00e4e. K\u00f5ik on v\u00f5imalik sellele, kes usub! Kristuses, kelles on kogu v\u00e4gi ja aulisus, leiab inimene rahu oma hingele ja elutee, mis viib igavesse ellu. Siit algavad t\u00f5elised muutused. Lootes k\u00f5igev\u00e4elisele Issandale, kes on kogu n\u00e4htava ja n\u00e4htamatu maailma looja ja valitseja, v\u00f5ime t\u00f5eliselt m\u00f5testada oma elu. Inimese suurim r\u00f5\u00f5m siin maailmas on leida tee tagasi oma taevase Isa juurde, pannes temale kogu oma lootuse. Ja see tee on k\u00f5igile avatud ainult t\u00e4nu Kristusele.
<\/p>\n\n\n\n
\u00d5nnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand (Jr 17:7). P\u00fcha Johannes Kuldsuu (354\u2013407 pKr) on \u00f6elnud, et Issanda peale lootmine on justkui tugev kett, mis ripub taevast alla, hoiab meie hingi ning tasakesi t\u00f5stab \u00fcles neid, kes tugevasti sellest kinni hoiavad, t\u00f5stes meid k\u00f5rgemale maise kurjuse tormist. Seet\u00f5ttu kui keegi n\u00f5rkeb ning laseb lahti sellest p\u00fchast ankrust, siis ta kukub ning hukkub patukuristikus.
<\/p>\n\n\n\n
Hoidkem siis kinni sellest ankrust, mis on \u00fchendatud taevaga, ning pangem oma lootus \u00fcksnes Jeesuse Kristuse peale. Tema on k\u00f5igev\u00e4eline Issand ning temale lootes v\u00f5ime olla t\u00f5eliselt julged. Kindlad on need s\u00f5nad: \u201eAga mina ja mu pere, meie teenime Issandat\u201c (Jos 24:15b). Aamen.<\/p>\n\n\n\n