{"id":133,"date":"2019-03-29T21:09:20","date_gmt":"2019-03-29T21:09:20","guid":{"rendered":"http:\/\/rannu.eelk.ee\/?page_id=133"},"modified":"2019-05-22T16:37:32","modified_gmt":"2019-05-22T16:37:32","slug":"talitused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/?page_id=133","title":{"rendered":"Talitused"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tRistimine<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning j\u00e4rgima Jeesuse \u00f5petust. Lapse ristimisel v\u00f5tavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.<\/p>

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja P\u00fcha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava p\u00e4he. Last v\u00f5ib ristida juba p\u00e4ris esimestel elukuudel. T\u00e4iskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on j\u00f5udnud leeriikka ja ta on lapsena j\u00e4\u00e4nud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.<\/p>

Ristivanem
<\/strong>Lapsel peab ristimiseks olema v\u00e4hemalt \u00fcks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud ning v\u00e4hemalt \u00fcks tema vanematest peab samuti olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras v\u00f5ib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka t\u00e4iskasvanul v\u00f5ib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.<\/p>

Ristivanema \u00fclesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps v\u00f5iks saada eakohast ristimis\u00f5petust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel t\u00f5estada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma s\u00f5na ja eeskujuga, et ta v\u00f5iks p\u00fcsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on \u00f5petanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsoot\u00f6\u00f6 ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.<\/p>

Ristimise koht ja aeg<\/strong>
Ristimine peetakse \u00fcldjuhul kirikus v\u00f5i kabelis seal asuva ristimiskivi v\u00f5i altari juures. V\u00f5imalik on ristida ka kodus v\u00f5i muus sobivas kohas. Ristimise aeg ja koht lepitakse kokku ristimist teostava vaimulikuga. Enne ristimist on soovitatav vanematel ja ristivanematel koos ristitava lapsega kohtuda vaimulikuga. Ristimistalituse eest on sobilik tasuda kogudusele ristimisannetus.<\/p>

Kes ristib?<\/strong>
Ristimise \u00f5igus on igal luterliku kiriku vaimulikul. Ristimist on soovitatav taotleda oma elukohaj\u00e4rgse kogudusest. Juhul kui lapse v\u00f5i t\u00e4iskasvanu elu on ohus ja soovitakse tema ristimist, v\u00f5ib seda teostada ka teine ristitud inimene. Sellist ristimist nimetatakse h\u00e4daristimisteks ja see kinnitatakse hiljem koguduse \u00f5petaja poolt.<\/p>

Ristimise r\u00f5ivastus ja kaelarist<\/strong>
Ristimisriietus on valge. Laste puhul on v\u00f5imalik kasutada ristimiskleiti, t\u00e4iskasvanute jaoks on mitmes koguduses kasutusel valged pikad ristimisr\u00fc\u00fcd.<\/p>

Traditsiooniliselt on ristimisel saanud ristitav endale kaelaristi. Soovitatavalt on see v\u00e4\u00e4rismetallist (h\u00f5bedast v\u00f5i kullast) ketiga rist, mis talitusel \u00f5nnistatakse ja kaela asetatakse. Laste puhul on kaelarist sageli ka kingitus ristivanemate poolt.<\/p>

Mis saab siis, kui ma ei m\u00e4leta oma ristimist?<\/strong>
Ristimine kehtib ka siis, kui inimene ise oma ristimist ei m\u00e4leta. Kui inimene ei tea kindlalt, kas ta on ristitud v\u00f5i mitte ja seda ei ole v\u00f5imalik ka kusagilt j\u00e4rele kontrollida, v\u00f5idakse l\u00e4bi viia niinimetatud tingristimine.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tLeer<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Leeri\u00f5nnistamisel tunnistab ja kinnitab ristitud inimene oma usku Kolmainu Jumalasse. Temast saab koguduse t\u00e4is\u00f5iguslik liige. Leeri\u00f5nnistamisele eelneb leerikursus, mille jooksul \u00f5pitakse tundma kristliku usu p\u00f5hit\u00f5desid ja saadakse juhiseid kristlasena elamiseks.<\/p>

Leeritalitus ei ole luterlikus kirikus sakrament, ent kuulub ristimis\u00f5petuse juurde. Varasematel aegadel on leer t\u00e4hendanud lapsena toimetatud ristimise kinnitamist. Siit ka leeri teine nimi \u2013 konfirmatsioon (lad k confirmare \u2013 kinnitama). T\u00e4nap\u00e4eval tulevad leeri peamiselt inimesed, kes ei ole varem ristitud. Nii toimub ristimine koos leeri\u00f5nnistamisega kas samal jumalateenistusel v\u00f5i m\u00f5nel sellelel eelneval p\u00e4eval. Leeri saab tulla alates 15. eluaastast.<\/p>

Konfirmatsioon on eeltingimuseks, et saada laulatada, lasta ristida oma lapsi v\u00f5i olla ristivanemaks teiste lastele. Leerikooli l\u00f5petanu saab selda t\u00f5endava tunnistuse.<\/p>

Mida leeris tehakse?<\/strong>
Leeri juurde kuulub leerikursus ehk leerikool, mille v\u00e4ltel omandatakse ristiusku puudutavad p\u00f5hiteadmised. Leerikooli korraldab oma piirkonnas kohalik kogudus ja enamasti \u00f5petab kohalik vaimulik.<\/p>

Kui pikk on leerikool?<\/strong>
Leerikooli pikkus s\u00f5ltub kohalikust kogudusest ja vaimulikust. Enamasti on leerikoolid alates kahest kuust kuni kuue kuuni. M\u00f5nel pool ka pikemalt. Mida pikem leerikool, seda p\u00f5hjalikumad on omandatud teadmised. Leerikool l\u00f5ppeb leeri\u00f5nnistamisega ehk konfirmatsiooni talitusega.<\/p>

Mis on leeri\u00f5nnistamine?<\/strong>
Leeri\u00f5nnistamineLeeri\u00f5nnistamine on talitus, mille k\u00e4igus leerikooli l\u00e4binud inimesed tunnistavad oma kristlikku usku apostliku usutunnistuse s\u00f5nadega ja kinnitavad, et soovivad elada ristiusu \u00f5petuse j\u00e4rgi. Seej\u00e4rel vaimulik \u00f5nnistab igat leerilast asetades k\u00e4ed tema pea peale ja tehes iga \u00fche \u00fcle ristim\u00e4rgi.<\/p>

Kuidas leeri minna?<\/strong>
Leeri minekuks tuleks \u00fchendust v\u00f5tta elukohale l\u00e4hima luterliku kogudusega ja uurida, millal leerikool algab. Nii m\u00f5neski v\u00e4iksemas koguduses ei ole leerikooli ajad fikseeritud ja s\u00f5ltuvad sellest, kas on tahtjaid. Mitmel pool ollakse valmis ka individuaalseid leeritunde l\u00e4bi viima.<\/p>

Kui palju leer maksab?<\/strong>
Leerikooli eest on sobilik teha kogudusele annetus ja kuna leerikooli l\u00f5ppedes saab inimene koguduse liikmeks, siis tuleks arvestada ka esimese koguduse liikmeannetuse tasumisega juba leerip\u00e4eval. Meie kirikus on soovituslikuks liikmeannetuse suuruseks 1% sissetulekust. Nt 500 eurose netopalga puhul on annetus 5 eurot kuus, s.o 60 eurot aastas.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tLaulatus<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Laulatus on kiriklik abielu s\u00f5lmimise tseremoonia, millega mees ja naine v\u00f5tavad \u00fcksteist tunnistajate ning Jumala palge ees vastu abikaasadeks. Laulatus toimub kas kirikus, kabelis v\u00f5i m\u00f5nes muus sobilikus paigas. Vabas \u00f5hus toimuvate laulatuste puhul tuleb arvestada ilmastiku ning talituse kuuldavuse ja n\u00e4htavusega.<\/p>

Loomulik on, et ammu registreeritud, aga laulatamata j\u00e4\u00e4nud abielupaarid lasevad end siiski ka laulatada, et paluda Jumala \u00f5nnistust oma \u00fchisele elule.<\/p>

Keda saab laulatada?<\/strong>
Laulatuse eeltingimuseks on, et nii mees kui naine oleksid eelnevalt ristitud ja konfirmeeritud ning abielu on v\u00f5imalik riiklikult registreerida. Laulatusele eelneb vaimuliku kohtumine noorpaariga ja vaimulikul on alati v\u00f5imalus laulatusest keelduda, kui ta n\u00e4eb, et laulatuse soovijad ei ole selleks sammuks valmis. Kui paaril on seljataga eelnevalt lahutatud abielusid, peab ta olema valmis vaimulikule selgitama varasemate abielude purunemise p\u00f5hjusi ning kuulama vaimuliku selgitusi abielust kui kogu elu kestvast liidust.<\/p>

Laulatusele v\u00f5ib eelneda eraldi kihlus, millega pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Kihlust saab ka abiellumisplaanide luhtumisel t\u00fchistada.<\/p>

Kes saab laulatada?<\/strong>
Laulatada saab ainult vaimulik. Laulatussooviga on sobilik p\u00f6\u00f6rduda elukohaj\u00e4rgse luterliku koguduse \u00f5petaja poole ja r\u00e4\u00e4kida abielusoovist temaga. Kui laulatus ei toimu oma koguduse kirikus, tuleb kokku leppida sealse koguduse ja vaimulikuga, kelle piirkonnas laulatuskoht asub.<\/p>

Abielu saab riiklikult registreerida vaimulik, kellele on antud perekonnaseisuametniku \u00f5igused. Taoliste \u00f5igustega vaimulik saab koos laulatustalitusega s\u00f5lmida ka riikliku abielu. Eraldi registreerimisel saab laulatustalituse toimetada vaid p\u00e4rast registreerimist.<\/p>

Kui palju laulatus maksab?<\/strong>
Laulatus nagu muudki kiriklikud talitused on annetuse eest. Paljudes kogudustes on soovituslik annetusesumma koguduse juhatuse poolt fikseeritud. Lisaks laulatusega seotud kuludele (kiriku kasutamine, organist, vaimuliku ja perenaise t\u00f6\u00f6) tuleb arvestada riikliku registreerimise puhul ka riigil\u00f5ivuga.<\/p>

Abielu aastap\u00e4ev<\/strong>
Abielu aastap\u00e4evad on t\u00e4nup\u00fchad koos oldud aja eest. H\u00f5be-, kuld- ja muid pulmi on paslik p\u00fchitseda nii laulatatud paaridel, kui ka laulatamata abielude puhul. Viimasel juhul toimub koos t\u00e4nutalitusega abielu \u00f5nnistamine ning selle eelduseks on, et abielupaar on ristitud ja konfirmeeritud.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tArmulaud<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Armulaud on luterliku kiriku teine sakrament. Seal v\u00f5tab inimene p\u00fchitsetud armulaua leiva ja veini kujul vastu Jeesuse Kristuse ihu ja verd, s.t teda ennast. Armulaud on erinevalt ristimisest mitmekordne sakrament ja sellest on soovitatav osa v\u00f5tta nii sageli kui v\u00f5imalik. Armulaud on kirikuliikme vaimulik teemoon, roog, mis on vajalik, et kasvada Jumala tundmises ja kogemises.<\/p>

Kes v\u00f5ib armulauale tulla?<\/strong>
Armulauale v\u00f5ib tulla iga ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige. On oluline, et inimene oleks teadlik, millega on armulaua puhul tegemist. Ristitud laps v\u00f5ib tulla armulauale koos oma vanemate v\u00f5i ristivanematega, kui talle on selgitatud armulaua t\u00e4hendust. Armulauale v\u00f5ib ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige minna igasse luterlikku kirikusse Eestis ja v\u00e4lismaal. Armulaud ei maksa midagi.<\/p>

Kuidas armulauda vastu v\u00f5tta?<\/strong>
Armulaua vastuv\u00f5tmiseks on erinevaid viise ja vahel s\u00f5ltuvad need koguduse tavadest. Enamasti tullakse luterlikes kirikutes armulauaks altari ette ja p\u00f5lvitatakse. Suurema rahvahulga puhul toimub armulaua jagamine vahel ka elavas j\u00e4rjekorras.<\/p>

Armulaualeiva v\u00f5ib lastada vaimulikul asetada keelele v\u00f5i k\u00e4ele. K\u00e4ele asetatud leib asetatakse oma k\u00e4ega suhu v\u00f5i kastetakse karikasse ja asetatakse seej\u00e4rel suhu. Oluline on olla armulaual keskendunud ja k\u00e4ituda v\u00e4\u00e4rikalt.<\/p>

Kas armulaud on h\u00fcgieeniline?<\/strong>
Armulauda p\u00fchitsev ja jagav vaimulik on kohustatud tagama armulaua h\u00fcgieeni. Armulauaks tarvitatavad karikad ja taldrikud peavad olema puhtad, varutud on piisav kogus armulauatarvete puhastamiseks vajalikke linikuid, et jagamisel osalevate inimeste k\u00e4ed oleks puhtad ja eelnevalt desinfitseeritud.<\/p>

Armulaua karika serva puhastatakse hoolikalt ning j\u00e4lgitakse, et kogu toiming oleks kaunis, v\u00e4\u00e4rikas ja h\u00fcgieeniline. Kelle jaoks \u00fchisest karikast joomine tundub raske, saab oma leiva katta karikasse.<\/p>

Kuidas saada viimset armulauda?<\/strong>
Sellist m\u00f5istet nagu \u201cviimne armulaud\u201d meie kirikus ei tunta. K\u00fcll on aga olemas haigete armulaud, mida toimetatakse haiglates, hooldekodudes, haigete kodudes ja mujal, kus on inimesi, kes oma tervislikel p\u00f5hjustel ei saa kirikusse armulauale tulla. Sel juhul on sobilik kutsuda vaimulik koju armulauda p\u00fchitsema. Selle kohta vaata l\u00e4hemalt lehelt Haigete ja surijate v\u00f5idmine.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tMatus<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Kristlik kirik kuulutab, et Jeesus v\u00f5itis surma l\u00f5plikkuse, ning et Temasse uskujaid ootab kord ees ihu \u00fclest\u00f5usmine ja igavene elu. Seda tunnistust jagab kirik matusetalitusel, lohutades sellega leinajad ja palvetades selles lootuses Jumala poole.<\/p>

Kes v\u00f5ib matta?<\/strong>
Matusetalitust v\u00f5ib toimetada vaimulik v\u00f5i m\u00f5ni koguduse poolt volitatud mittevaimulik (ilmik). Kahtluse korral, kas matjal on kiriku volitused, tuleks seda k\u00fcsida kohalikult koguduselt. Ilmikud, kes teostavad nn kiriklikke matuseid ilma koguduse volituseta, ei ole matjatena legitiimsed, isegi kui nad kasutavad selleks kirikliku matuse korda.<\/p>

Kuidas ja kuhu maetakse?<\/strong>
Kiriklik matus v\u00f5ib olla mitme- v\u00f5i \u00fcheosaline. Mitmeosalise matuse puhul v\u00f5idakse alustada \u00e4rasaatmistalitusega lahkunu kodust v\u00f5i muust sobilikust paigast, teostatakse Jumala k\u00e4tte usaldamine kirikus ja matmine kalmistul. Nendele v\u00f5ib liituda veel eelnevalt peetud palvus p\u00e4rast surma ja puus\u00e4rki panek ning j\u00e4rgneda peielaud.<\/p>

Matusetalituse muusika ja \u00fclesehituse puhul on v\u00f5imalik alati teha muudatusi vastavalt l\u00e4hedaste soovidele. Enne matusetalitust toimub kohtumine matust l\u00e4biviiva vaimulikuga, kellega lepitakse kokku matusetalituse muusika, k\u00f5neldakse l\u00e4bi lahkunu elulugu ja tema t\u00e4hendus l\u00e4hedastele. Samuti lepitakse kokku, kas ja kuidas toimub matusetalitusel pildistamine, kuidas liigutakse protsessioonides, ning kas ja millal puus\u00e4rki avatakse.<\/p>

Lahkunu maetakse ametlikult registreeritud surnuaeda. Oluline on matmise puhul arvestada, et l\u00e4hedastel oleks lihtne tulla hauda korrastama.<\/p>

Kas lahkunu kremeerimine on lubatud?<\/strong>
Luterlikus kirikus on aktsepteeritud nii kirstumatus kui kremeerimise j\u00e4rgne urnimatus. Kremeerimise puhul v\u00f5ib \u00e4rasaatmistalitus toimuda nii enne kui ka p\u00e4rast tuhastamist. Tuhastamise puhul on oluline, et urn saaks v\u00f5imalikult peatselt peale k\u00e4ttesaamist maha maetud v\u00f5i asetatud v\u00f5imalusel urniseina ehk kolumbaariumisse.<\/p>

Millal lahkunut m\u00e4lestada?<\/strong>
Mitmel pool toimub lahkunu esimene m\u00e4lestamine kohe matusej\u00e4rgsel p\u00fchap\u00e4eval koguduse jumalateenistusel. \u00dcha levinum on vana tava tulla lahkunut m\u00e4lestama veel 40 p\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumisel tema surmast. Sellele j\u00e4rgneval p\u00fchap\u00e4eval s\u00fc\u00fcdatakse kirikus tema m\u00e4lestuseks k\u00fc\u00fcnal ja loetakse hingepalvet. Sobilik on l\u00e4hedastel m\u00e4lestamise ajaks ka ise kirikusse tulla. Edaspidi on kohane m\u00e4lestada lahkunut igal aastal tema s\u00fcnni- ja surma-aastap\u00e4eval ning selle kalmistu surnuaiap\u00fchal, kuhu ta on maetud.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tPiht<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Piht on hingehoidlik talitus, millel inimene tunnistab vaimuliku juuresolekul Jumalale oma eksimused ja v\u00f5tab siira kahetsemise korral vaimulikult vastu pattude andeksandmise. Me k\u00f5ik oleme alles teel t\u00e4iuse suunas, oleme patused ja ekslikud ning seet\u00f5ttu vajame k\u00f5ik andekssaamise kogemust. Kuigi igal jumalateenistusel toimub ka \u00fchispiht, siis erapiht v\u00f5imaldab ennast s\u00fcgavamalt l\u00e4bikatsuda ja saada v\u00e4ga isiklik ja l\u00e4hedalt puudutav andestuse kogemus. Lisaks sellele on erapihi eel v\u00f5i j\u00e4rel v\u00f5imalus pikemaks hingehoidlikuks vestluseks.<\/p>

Kus ja kellele pihitakse?<\/strong>
Enamikes luterlikes kirikutes ei ole kasutusel pihitoole. Siiski leitakse pihitalituseks privaatne ja sobilik koht kirikus v\u00f5i m\u00f5nes muus paigas. Pihitalituse v\u00f5tab vastu vaimulik, kellel on ametist tulenevalt kohustus pidada pihisaladust. See t\u00e4hendab, et mitte midagi pihil kuuldust ei tohi ta avaldada \u00fchelgi moel kolmandatele isikutele.<\/p>

Kuidas pihitakse?<\/strong>
Pihiks on soovitatav valmistuda k\u00fcmne k\u00e4su abil, vaagides oma tegusid ja tegemataj\u00e4tmisi. Pihil tuleb nimetada oma konkreetsed patud, ilma otsimata p\u00f5hjendusi v\u00f5i vabandusi. V\u00f5imalusel tuleks enne esimest pihti kohtuda oma pihiisaga, kes annab juhtn\u00f6\u00f6re pihiks valmistumiseks.<\/p>

Kes v\u00f5ib k\u00e4ia pihil?<\/strong>
Piht on ennek\u00f5ike ristiinimese \u00f5igus, sest pattudest lahtim\u00f5istmine toimub usu peale Jeesusesse Kristusesse. K\u00fcll aga on igal inimesel s\u00f5ltumata tema usulistest veendumustest \u00f5igus tulla kirikusse paluma hingehoidlikku vestlust.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/i>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\tKodu \u00f5nnistamine<\/a>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t

Uude kohta elama asudes v\u00f5i peale suuremaid \u00fcmberehitust\u00f6id sobib kutsuda kiriku\u00f5petaja oma kodu \u00f5nnistama. Tegemist on t\u00e4nu- ja \u00f5nnistuspalvusega, millega v\u00e4ljendatakse oma veendumust, et k\u00f5ik hea and tuleb Jumalalt ja parim elu on koos Temaga.<\/p>

Sageli soovitakse kodu \u00f5nnistamise talitust ka anomaalsete n\u00e4htuste puhul. Taolisel juhul tuleb r\u00f5hutada, et tegemist ei ole maagilise toiminguga, mis n\u00f6 kurjad vaimud v\u00f5i muud seletamatud ja halvad asjad kohe minema ajab. Esmalt tuleb korda ajada iseenda jumalasuhe: minna ristimisele ja leeri\u00f5nnistamisele, hakata lugema p\u00fchakirja ja palvetama ning elama kristliku \u00f5petuse kohaselt.<\/p>

Kodu \u00f5nnistamiseks tuleks \u00fchendust v\u00f5tta koguduse \u00f5petajaga ja leppida kokku sobilik aeg. Kohal v\u00f5iksid olla v\u00e4hemalt k\u00f5ik need, kes selles paigas elavad. V\u00f5imalusel v\u00f5iks kutsuda ka l\u00e4hedasi ja naabreid.<\/p><\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ristimine Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning j\u00e4rgima Jeesuse \u00f5petust. Lapse ristimisel v\u00f5tavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus. Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja P\u00fcha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava p\u00e4he. Last v\u00f5ib ristida juba […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":109,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ngg_post_thumbnail":0,"footnotes":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/133"}],"collection":[{"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=133"}],"version-history":[{"count":34,"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/133\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1140,"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/133\/revisions\/1140"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/109"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/rannu.eelk.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=133"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}